“ ...küll see suvi möödus ruttu, läks kui linnukene peost” - näen silmanurgast ühte pisikest plikatirtsu 50 aastat tagasi külalistele arglikult luuletust esitamas ja kuidagi sarnane on see tüdruk minu vanas albumis oleva 3- aastase pruunisilmse plikaga!
Küllap teavad paljud meie seast neid luuleridu, sest suved mööduvad ju kiiresti - nagu ka tänavune, ehkki kas seda suve suveks pidada saabki? Aga möödas ta on ja ega ma täna aastaaegadest tahtnudki mõtiskleda. Räägiks hoopis reisimisest!
Sunniviisiliselt?
Eks ole – reisida on MÕNUS – avastad uusi maid, kohtud põnevate inimestega ja saad märkamatult kuhugi sokutada sind vaevanud stressikoorma, seda kohe enesele teadvustamata. Nagu teada, saab maid avastama minna mitmel erineval moel - läbi turismibüroode või lihtsalt oma mõnusa seltskonnaga, turismikaart pihus või saadetakse sind komandeeringusse. See viimane moodus on kõige kliendisõbralikum, sest saatja (lähetaja) katab kõik kulud. Ah, et kuhu ma oma jutuga sihin?
No vaat, leidub “tegijaid “õpilasi, kes on teisi õpilasi ja ka õpetajaid ikka kuhugi “reisile” saatnud. Vanal ajal tehti seda vaikselt ja suhteliselt harva, uuel ajal tunduvalt tihedamalt ja valjuhäälsemalt, lausa nõudlikult.
No vaat, leidub “tegijaid “õpilasi, kes on teisi õpilasi ja ka õpetajaid ikka kuhugi “reisile” saatnud. Vanal ajal tehti seda vaikselt ja suhteliselt harva, uuel ajal tunduvalt tihedamalt ja valjuhäälsemalt, lausa nõudlikult.
Järgnevalt tutvustan lähemalt ühte reisi sihtpunkti.
Küll see maailm on ikka kirju
Meenub tavaline koolipäev 80. aastate lõpus, kui tollane direktor Lembit Rätsep tormas peale tunde mulle klassi, näos peegeldumas suur küsimärk ja küsis tormakalt: ”Maie, kas .... on olemas?” Minu väikesed silmad läksid 3 x suuremaks, põsed lõid õhetama – no nii, direktor on ka ropendama hakanud, kas ta siis ise tõesti seda ei tea! Peatselt leidsime ennast aga maailmakaarti uurimas. Hr direktor tahtis saada nimelt kinnitust, et kui õpilased üksteist ja õpetajaid p.....sse saadavad, siis peaks ju selline koht maailmas ometi olemas olema! Ja leidsimegi! Lausa 3 tükki kohe! Ei mäleta enam , kus kaks Perset asusid, aga see kolmas ..... oooo...... see hakkas meile meeldima kohe esimesest silmapilgust. Võiks öelda, et kohe armastus esimesest silmapilgust! Sest kui Põhja – Ameerikas Saint Lawrence jõe lähedal asub maailma kaardile kantud omapärase nimega linnake, siis kellel võiks küll selle vastu midagi olla, et korra (või kohe mitu korda) seda paika külastada! Eriti veel, kui saad seal ära käia tasuta, sest nagu eespool juttu, komandeeringusse saatjad kannavad reisikulud! No ja nüüd on ka mõistetav, miks tänapäeval “reisidele” saatjaid on rohkem kui vanasti- inimeste materiaalsed võimalused on ju tunduvalt paremad ja eriti in on tegeleda heategevusega! Heategija annab endast ikka kõva häälega märku, mis seal häbeneda!
Jätkub KaSa...?, lk 6
Teie Maiepuu
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar