Ilmselt oli paljudele selle õppeaasta avaaktuse meeldivaimaks uudiseks see, et nüüdsest hõivab kabineti A-25 nägus noor õpetaja Tiit Rästa. Siinkohal pakub KaSa...? eksklusiivset võimalust visata pilk selle uustulnuka maailma.
Tiit on 24 aastane, Võrust pärit tudeng Tartu Ülikoolis. Põlvasse tuli ta ainult meie pärast - nimelt oli vaja tööd teha ja mis oleks parem, kui üritada karjale depressiivse väikelinna teismelistele inglise keelt pähe taguda!? „Õpetamine on lihtsalt üks selline asi, kus sa saad suhelda noorte inimestega ja neid suunata... ja see on kuidagi väga meeldiv…,“ näeb Tiit asju siiski ilusamates värvides. „Keskkool on selline aeg elus, kui tundub, et õpetajad ei olegi inimesed- et nad on hoopis kuskilt kosmosest pärit“, arvab õpetaja Rästa mõistvat üldist skeptilist arvamust õpetamisest. Ameti valikuga on ta siiski rahul. „Nooremate inimestega ei oska ma vist veel nii hästi suhelda- neil on sellist ema rolli täitvat inimest vaja. Aga keskkooliga, ma arvan, saan väga hästi hakkama. Kuigi on alguse asi ja võibolla ma ei oska veel nii hästi suhelda ja ei oska veel nii hästi õpetada, aga ma arvan, et kõik saavad aru, et ma olen siin uus. Õpetamine on mulle üldse uus asi. Olen seda tööd ju ainult 3 kuud teinud.“ Lisaks mõnusale õpilaskonnale on Tiit väga rahul ka kollektiiviga: „Alguses ma arvasin, et raudselt satun kuhugi mingite vanemate inimeste sekka, kellega mul ei ole üldse mitte millestki rääkida, aga tuleb välja, et hoopis vastupidi- isegi kui osad neist (PÜG filoloogid) on vanemad, on nad väga-väga toredad“
Lai haare
Tiit on 24 aastane, Võrust pärit tudeng Tartu Ülikoolis. Põlvasse tuli ta ainult meie pärast - nimelt oli vaja tööd teha ja mis oleks parem, kui üritada karjale depressiivse väikelinna teismelistele inglise keelt pähe taguda!? „Õpetamine on lihtsalt üks selline asi, kus sa saad suhelda noorte inimestega ja neid suunata... ja see on kuidagi väga meeldiv…,“ näeb Tiit asju siiski ilusamates värvides. „Keskkool on selline aeg elus, kui tundub, et õpetajad ei olegi inimesed- et nad on hoopis kuskilt kosmosest pärit“, arvab õpetaja Rästa mõistvat üldist skeptilist arvamust õpetamisest. Ameti valikuga on ta siiski rahul. „Nooremate inimestega ei oska ma vist veel nii hästi suhelda- neil on sellist ema rolli täitvat inimest vaja. Aga keskkooliga, ma arvan, saan väga hästi hakkama. Kuigi on alguse asi ja võibolla ma ei oska veel nii hästi suhelda ja ei oska veel nii hästi õpetada, aga ma arvan, et kõik saavad aru, et ma olen siin uus. Õpetamine on mulle üldse uus asi. Olen seda tööd ju ainult 3 kuud teinud.“ Lisaks mõnusale õpilaskonnale on Tiit väga rahul ka kollektiiviga: „Alguses ma arvasin, et raudselt satun kuhugi mingite vanemate inimeste sekka, kellega mul ei ole üldse mitte millestki rääkida, aga tuleb välja, et hoopis vastupidi- isegi kui osad neist (PÜG filoloogid) on vanemad, on nad väga-väga toredad“
Lai haare
Keskkoolis oli Tiit pigem selline õpilane, kellelt suurt midagi ei oodatud. „Kui ma praegu räägiks oma inglise keele õpetajaga, siis ma arvan, et ta oleks üpris šokeeritud sellest, mis minust saanud on. Sest keegi ei oodanud, et minust saaks õpetaja, et ma läheks isegi kõrgkooli. Ma olin suht selline pohhuist, mind ei huvitanud eriti see asi. Vedasin ennast läbi koolis. Ja siis kui mõistus lõpuks pähe tuli, hakkasin õppima.“ Inglise keeleni jõudmist põhjendab ta aga sellega, et kitsaste raamide asemel tahab ta elu laiemalt haarata ja peab erialastest teadmistest olulisemaks silmaringi. Seda silmaringi läkski toona kolmanda kursuse tudeng taga ajama Inglismaale. „Suur viga mida tänapäeval ülikoolis tehakse, on see, et keele õppijaid ei saadeta välismaale praktikale. Siis ma tegingi endale ise selle praktika. Ja kuna keegi minuga kaasa ei tulnud, läksingi üksi.“ Juhutööd viisid Tiidu erinevatesse kohtadesse üle kogu Suurbritannia. „Käisin isegi Iirimaal ära,“ kommenteerib oma rännakuid noor õpetaja.
Jätkub KaSa...?, lk 4
Maria Kinnunen 12B
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar