Laager, mis ilmateate kohaselt pidi saama nii päikest kui vihma, algas pühapäeva hommikul pea neljatunnise sõiduga Penijõele Matsalu rahvusparki, mida on varem tuntud looduskaitseala
na. Seal võttis meid vastu Krista Kallavus, kes tutvustas kohalikku loodust ja kultuuri. Räägiti üldisest looduskaitse ajaloost, mis põhimõtteliselt on alguse saanud juba muistsetest eestlastest, kes pidasid loodust pühaks ning hoidsid ja austasid iga puud, kivi, jõge ning järve.
Penijõe kunagises mõisahoones, millest nüüdseks on saanud rahvuspargi keskus, oli Matsalu 
koosluste kohta välja toodud ka iga vähem ja rohkem haruldase liigi topised ja fotod, näiteks roostikus pesitseva väike-laukhani, keda kohalikud linnu-uurijad teavad lausa nägupidi. Tööle saadi ka algselt streikima hakanud projektor ning enne ärasõitu vaatasime suurelt ekraanilt Matsalu rahvuspargi kohta veel huvitavat infot.
Tund looduses
Kuna praami väljumiseni oli veel piisavalt aega, tuli kindlasti üle vaadata ka Eesti loodepoolseim tipp. Noarootsi vallas asuv Põõsaspea neem, mis jaotab teda ümbritseva mere tinglikult kaheks: neemest paremale jääb rahulik ja madalam Soome laht, vasakule aga mäslevam ja sügavam Läänemeri. Kivisel rannal näitas õpetaja Krista meile bretšasid – Neugrundi meteoriidikraatrist pärit naljaka välimusega kokkusulanud kive. Oleksime seal meelsasti kauem viibinud, kuid Vormsi ootas ja praamist ei tahtnud me kindlasti maha jääda.
Vormsi retk
Esimesel õhtul oli aeg telgid üles panna ja peatumiskohaga tutvuda. Igaüks leidis endale midagi omast, näiteks tüdrukud, kes muidu kodukandis ratsutamas käivad, kohtasid kohe esimesel õhtul hobuseid. Kui õhtu oli veel kuiv, siis öösel läksid lahti ka taevaluugid ning vihmal ei paistnud lõppu tulevat...
Peale hommikusööki tervitas meid Elle Puurman, kes jutustas Vormsist. Saar on Eestis suuruselt neljas ning võtab enda alla 93 km2. Kui enne II maailmasõda elas Vormsil pea 3000 inimest, siis praeguseks on püsielanikke alla 300. Vormsi loodus ja loomariik on selle eest rikkad ning kui taimedest võib leida sealt näiteks haruldasi käpalisi, siis linnuliike on saarel registreeritud lausa 212. Rääkimata sadadest sambla- ja samblikuliikidest ning kivististest, mida terav pilk igal sammul märkab.
Heas mõttes pani imestama ka see, kui ilusad ja korras on sealsed majad ning ümbrus. Nimelt pole Vormsil ainsatki prügimäge, vaid igas külas on prügimaja, kust korralikult sorteeritud prahi prügiauto teatud aja tagant mandrile viib.
Jätkub KaSa...?, lk 9
Triin Ilves 11B
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar