pühapäev, 30. november 2008

PÜG köögipool (KaSa...?,nr14, mai 2008,lk 5)

Koolitoidu valmistamine pole sugugi nii lihtne töö nagu paljud arvavad. Et asjaoludesse natuke selgust tuua, küpsetas KaSa…? ühe paraja piruka ja uuris, mida kokatädid meie sööklast ja seal valitsevast hierarhiast arvavad.

Õpilaste koolipäevad pole just kõige lühemad, mis tähendab seda, et kindlasti vajab organism sooja toitu. Paljudes koolides on probleemiks see, et õpilased ei
käi söömas. Kas pole koolis pakutav toit piisavalt hea, ei taheta raha maksta või mingil muul põhjusel. Meie koolis on aga just vastupidi, õpilastele meeldib koolisöök ja õpilasi käib nii palju söömas, et toidu valmistamiseks mõeldud seadeldised ütlevad tihti üles. Koolilehe toimetus uuriski peakokk Kaja käest, kuidas toidud valmivad ja mida muud huvitavat koolisööklas tehakse.

Varajased hommikutunnid

Toitu valmistatakse põhimõtteliselt terve päev. Algust tehakse juba varajastel hommikutundidel, enamasti poole seitsme paiku hommikul. Esiteks kaupa vastu võttes eeldatakse, et kõik tooraine, mis on tellitud hulgiladudest lepingute alusel, on värske. Peale kauba vastuvõttu jagatakse neljale kokale tööülesanded. Päevas valmistatakse toitu umbes kaheksasajale inimesele, valdavalt 50 õpetajale, 700le õpilasele ja ka Põlva linna vanuritele ja sotsiaalhoolduse all olevatele inimestele. Toitu jääb üle suhteliselt vähe, sest see valmistatakse ostetud talongide järgi. Kuid kui jääb, siis on võimalus peale kella ühte sööma tulla. Toimeka päeva lõpus pannakse toolid laudadele ning korjatakse põrandalt lebavaid leivakoorukesi.

Mille pärast te päeva jooksul kõige rohkem muretsete?

„Kõige rohkem muretseme me muidugi talongide pärast. Tihtipeale antakse talonge ka vanematele õpilastele, kes ei ole toidu eest maksnud. Nii võib aga juhtuda, et toitu ei jätkugi.

Toidu suhtes avaldavad õpilased tihti oma arvamust, paljud ütlevad just, et võiks rohkem praadi olla. Praed ja makaronid ongi õpilaste lemmikud, juurviljasööke eriti ei taheta, kuid neid võiks just rohkem süüa,” arvab Kaja. Supid on vajalikud, sest igapäevane prae ja võileiva söömine võib pikapeale tervisele tunda anda. Makaronidele tuleb varsti piirang, nii palju ei tohigi anda. Viimased on palju kaloririkkamad kui kartul. Keskmiselt sisaldab üks portsjon makarone 600 kilokalorit, nende väljaarvutamiseks on mõeldud spetsiaalne programm. Hamburgerid, pitsad ja muu rämpstoit on täiesti keelatud- kõik peab olema tervislik. Ka puhvetis pakutakse tervislikumaid toite: apelsine, viinamarju jne, kuid kõrge hinna tõttu ostetakse neid vähe.

Jätkub KaSa...?, lk 5

Alice Herzmann 10C

Kommentaare ei ole: