Paar aastat tagasi tundis meie kooli õpilane Kaari, kes käib praegu Norras meie mõistes 10.klassis, et tahaks proovida midagi uut ja huvitavat. Ta oli kuulnud YFU (Youth For Understanding) vahetusprogrammist. Valides riiki kuhu minna, osutus kõige sobilikumaks suusaparadiis Norra.
Norras sattus ta elama teadlaste perre, kus lisaks vanematele on veel kaks last ja kaks koera. Kaardi pealt vaadates elab ta Põhja – Norra suurimal saarel Kvaløyl, mis on suvel üks Norra külastatavamatest piirkondadest. Algselt kooli minnes tekitas õpitavast arusaamine raskusi, sest kõik toimus senini tundmatus norra keeles. Trollidemaa noored on nö põhjamaised- mingit temperamenti ega huvi keegi otseselt ei näidanud, ise pidi juurde minema ning juttu alustama, millele vastati aga suure sõbralikkusega.
Arenguruum?
Norras on kooliminekuga hoopis rõõmsamad meeleolud kui Eestis, esimene asi, mida Kaari kohalike noorte seas märkas, on kibe tahtmine kooli minna, kusjuures mingi “popitamine” ei tule kõne allagi, sest see olevat mõttetu. Koolistress on Norras harv nähtus ning õpetajad ja õpilased suhtlevad omavahel nagu vanad head tuttavad. Õpetajaga sõber olles sujub ka koolitöö paremini (vahel juhtub isegi nii, et õpetaja ja õpilane vahetavad kohad ja õpilane hakkab tundi juhtima).
Kaarile avaldavad kõige rohkem muljet Norra keele tunnid, kus grammatikast ja sõnade pähe tuupimisest on asi kaugel, eelistatakse filmide vaatamist ning nende põhjal arutluste tegemist. Gümnaasiumides püütakse juurutada õppekorraldust, mis tagab igale õpilasele arvuti, sest selle olemasolu tundides on hädavajalik. Konspektid trükitakse arvutisse ja vajadusel saab materjali klassi printerist välja printida. Kaari koolis on see süsteem veel noor ja enamikes koolides puudub üldse.
Jätkub KaSa...? lk 8
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar