Esmalt juhatati meid salapärase maja kõrgeimale korrusele, kus füüsikud tegelevad radioaktiivsuse ja kiirituse uurimisega. Seal haris üks kena noormees meid erinevate kiirguste ja nende levimiskeskkondade kohta ning näitas igasuguseid huvitavaid “riistapuid”.
Järgmiseks juhatati meid paar korrust allapoole, kus teadlased aatomkihtladestusega tegelevad. Olgugi et tegemist on väga huvitava protsessiga, mis iseenesest hõlmab endas rohkem keemiat kui füüsikat, ei olnud me tähtsa teadusliku avastuse tunnistajateks. Aatomkihtladestust saab kasutada väga väikeste osakeste või laengutega kulgevate protsesside kindlaks määramisel. Näiteks suitsuandurites. Härrastel oli seal kaks suurt masinat, millest üks oli kodukootud, teine kalli raha eest ostetud.
Edasi liikusime ruumi, kus füüsikud tegelevad pinnauuringutega. Meil kästi küll keset tuba asuvast hästi suurest ja hirm-kallist masinast vähemalt meetri kaugusele hoida, kuid selgitati siiski elavalt tema tööpõhimõtteid. Saime vaadata, millega ja kuidas vaakumit tekitatakse ja teada, miks ei tasu endale plasmatelerit soetada.
Jätkub KaSa...?, lk 4
Maria Kinnunen 11B
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar