Enne, kui ma alustan, sooviksin rõhutada seda, et terve see lugu põhineb minu arvamusel.
Tegelikult ma nüüd ei teagi, kas ma pean või ma tahan kirjutada sellest, kui tore on käia huviringides. Sa kindlasti mõtled: Miks see huviringides käimine tore on? Kas pole? Ringides käimine on tore, sest sa saad suhelda, saad uusi tuttavaid ja veel palju häid põhjusi. Ma arvan, et kõiki ma ei hakkagi ette loendama, sest et siis kuluks väga palju aega ja ka ruumi. Tegelikult selle ringides käimise jutuga sihin ma just meie kooliajalehe “KaSa…?" toimetusele.
Toimetusse soovitaksin tulla nii algklasside õpilastel kui ka keskkoolis käijatel. See on ju nii tore, kui saad kirjutada lugusid, mille all avaldatakse sinu nimi ja tänu millele saad ka natuke populaarsust juurde (kui see just õige sõna on). Sa saad laiendada oma silmaringi, suhelda erinevate inimestega, lisaks vabaned igavusest ja õpid end ajapikku paremini väljendama. Ma küll ei tea, kas see ka sul nii on, kuid mina saan ka veel enesekindlust. Enesekindlust selles mõttes, et kui ma midagi kirjutan, jään alati mõtisklema, kas kasutan just õiget sõna ja kas selline lause ikka sobiks. Meie ajakirjanduse ringis õpetavad Kristina ja Eleri, kuidas valmib hea artikkel ja kuidas seda paremini teha. Pikapeale saabki asi käppa, tuleb lihtsalt nende juttu hoolikalt kuulata ja tähele panna.
Kui nüüd järele mõelda, siis tegelikult ega kõike ka tähele ei pea panema, kõige olulisemad on kirjutamisvõtted . Samas kogu aeg ei pea ainult õppima, näiteks kui kohapeal peab mingit tööd tegema. Juhtub, et mõnel pole vahel vastavat meeleolu, märkavad Kristina ja Eleri seda kohe ning tõstavad meie tuju ja saamegi jälle rahus edasi töötada. Kuid ära arva, et kui niisama tujutsed, siis ei peagi üldse tööd tegema. Peab ikka küll, sest kui tööd üldse ei tee, siis ei saa midagi ka valmis (Aga sa ju tahaksid saada. On ju nii?).
Kui sul tekkiski nüüd tahtmine väikeste toimetuse töös osaleda, mida ma loodan, et tekkis, siis lisainfot saab
Kristina Pentsa ja Eleri Lõhmuse käest.
Toimetusse soovitaksin tulla nii algklasside õpilastel kui ka keskkoolis käijatel. See on ju nii tore, kui saad kirjutada lugusid, mille all avaldatakse sinu nimi ja tänu millele saad ka natuke populaarsust juurde (kui see just õige sõna on). Sa saad laiendada oma silmaringi, suhelda erinevate inimestega, lisaks vabaned igavusest ja õpid end ajapikku paremini väljendama. Ma küll ei tea, kas see ka sul nii on, kuid mina saan ka veel enesekindlust. Enesekindlust selles mõttes, et kui ma midagi kirjutan, jään alati mõtisklema, kas kasutan just õiget sõna ja kas selline lause ikka sobiks. Meie ajakirjanduse ringis õpetavad Kristina ja Eleri, kuidas valmib hea artikkel ja kuidas seda paremini teha. Pikapeale saabki asi käppa, tuleb lihtsalt nende juttu hoolikalt kuulata ja tähele panna.
Kui nüüd järele mõelda, siis tegelikult ega kõike ka tähele ei pea panema, kõige olulisemad on kirjutamisvõtted . Samas kogu aeg ei pea ainult õppima, näiteks kui kohapeal peab mingit tööd tegema. Juhtub, et mõnel pole vahel vastavat meeleolu, märkavad Kristina ja Eleri seda kohe ning tõstavad meie tuju ja saamegi jälle rahus edasi töötada. Kuid ära arva, et kui niisama tujutsed, siis ei peagi üldse tööd tegema. Peab ikka küll, sest kui tööd üldse ei tee, siis ei saa midagi ka valmis (Aga sa ju tahaksid saada. On ju nii?).
Kui sul tekkiski nüüd tahtmine väikeste toimetuse töös osaleda, mida ma loodan, et tekkis, siis lisainfot saab
Kristina Pentsa ja Eleri Lõhmuse käest.
Petra Nook 4a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar