neljapäev, 21. veebruar 2008

Brüssel- Euroopa Liidu süda (KaSa...? nr11, oktoober 2007, lk7)

Kõik algas sellest, et meie armas klassijuhataja Jaak Kepp pakkus välja idee, et oleks tore ja hariv külastada Euroopa Liidu pealinna Brüsselit ja seal asuvat Euroopa Parlamenti.

See oli enesestmõistetav jätk meie eelnevatele ekspeditsioonidele. Oleme külastanud Eesti Vabariigi Parlamenti ning tutvunud Eesti-sisese poliitikaajamise hoonega. Võtsime selle õppereisi erutatult päevakorda. Emotsioonid olid kõrged ning igaühes põles ootusärevus.
Eelmise õppeaasta lõpus panime suurele projektile ka reaalselt käed külge ja hakkasime taotlema Euroopa Liidu toetust. Selleks, et seda saada, pidime välja tooma hulk põhjuseid, miks just meie rahaabi väärilised oleme. Pikk loetelu koostatud ja ära saadetud, saimegi nõusoleku.

Mis on Euroopa Liit ja kui tähtis on see Eesti Vabariigile?
Üldiselt on Euroopa Liit organisatsioon, mis ühendab Euroopa rahvaid. Liitumisega suurenes liikumisvabadus, mis on oluline ka noortele. Kuna piirid on avatud, kergendab see välismaale õppima ja tööle minekut. Samuti on liikmeks olemine kasulik majandusele, kaubavahetus on kergem – muidugi oleks veel kasulikum võtta kasutusele Euroopa ühisraha Euro, mis hõlbustaks kaubandustehinguid veelgi. Praegu kaotab Eesti riik valuutavahetuse tõttu ligi 500 miljonit krooni aastas. Kahjuks ei vasta Eesti liigkõrge inflatsioon (valuuta väärtuse langus) Euroopa Liidu määrustele. Euroopa Liidu toetajate arv on aastatega kasvanud. Kuid vastaste arv on enam-vähem samaks jäänud.

Europarlamendi tuhat tegemist
Parlamendis võttis meid vastu külaliste – seminaride osakonna Eesti sektsioonis töötav väga sümpaatne naine Evelin Rikkas, kes andis laia ülevaate Euroopa Parlamendist ja seal toimuvast. Parlamendis käib tööl 785 saadikut 27st riigist: nt kõige rohkem Saksamaalt – 99, kõige vähem Maltal – 5, Eestist on saadikuid 6. Seega kui võrrelda Saksamaa saadikute ja rahvaarvu suhet ning Eestimaa oma, siis on Eesti rahval Parlamendis suurem sõnaõigus. Eesti saadikud on härra Tunne Kelam, proua Katrin Saks, härra Andres Tarand, proua Marianne Mikko, härra Toomas Savi ja proua Siiri Oviir. Nad jagunevad kolme tähtsama fraktsiooni vahel (poliitika eri suunad) hr Kelam on konservatiiv pr Saks, hr Tarand ja pr Mikko on demokraadid hr Savi ja pr Oviir aga liberaalid. Fraktsioonides töötades ei esindata riiki, vaid pigem oma vaateid ja neid, kelle sarnane maailmapilt on.

Eurosaadikust riigipeaks
Meil õnnestus kohtuda proua Katrin Saksiga, kes on välis- ja inimõiguste komisjoni täisliige, ta viibib sellega seoses Kesk-Aasia Vabariikides (Mongoolias, Tadžikistanis,...) ning üritab nende olukorrast aimu saada ja aidata. Saks on töötanud Euroopa Parlamendis vähem kui aasta, tema asendab meie praegust presidenti härra Toomas-Hendrik Ilvest. See, et riigipeaks valitakse Parlamendis töötav saadik, on ajaloos esmakordne juhus. Proua Katrin töötab veel siseturu ja tarbijakaitse komisjonis, mille ülesandeks on tagada Hiina kaupade ohutusnõuded ja kvaliteet. Ta on ka Soome-Ugri grupi liige.

Rahutused
Jutu käigus puudutasime proua Saksiga ka aprillis Eestis toimunud rahutuste teemat. Ta rääkis, kuidas paljud Aasia riigid, kes saavad informatsiooni Venemaa kanalitest, on Eesti vastu pööratud negatiivse propaganda tõttu. Samas on seal palju neid, kes saavad aru ka Eesti olukorrast. Neid, kes ütlevad, et nemad ei arva nagu Venemaa, neid, kes saadavad Eesti Valitsusele toetuskirju sama sõnumiga. See on tore. Ühtlasi tahangi siinkohal rõhutada, et iga eestlase kohus on seletada välismaalastele meie olukorda ning proovida meid ja meie riiki propageerida. Saks on ka vanemahüvitise autor.

Imeline Brüssel
Muidugi ei möödunud kogu meie aeg Euroopa Parlamendis, vaid selle sisuka kolme päeva jooksul jõudsime käia põnevates muuseumites, Eesti Saatkonnas ning tutvuda linna vaatamisväärsustega. Lõpetuseks tahame tänada ka õpetaja Anne Truupõldu, kes aitas ingliskeelsed kirjad panna ametlikku keelde. Muide, tema tütar teeb tõlketöid Euroopa Komisjonis, mis asub Luxembourgis.
Reisida on alati tore, silmaring avaneb ja teadmised kasvavad. Eesti Saatkonnas selgitati, et kindlasti tuleks teha endale reisikindlustus. Selle maksumus on sadades kroonides, aga kui juhtub õnnetus, siis võib Eestisse tagasi saamine maksta üle 100 000 krooni. Tasub sellele mõelda. Reisige!

Mari-Liis Käbin 12A

Kommentaare ei ole: