Pikkade pipipatsidega Geidi (16) hüpitab süles pisikest ja juba kellaajale vastavalt unist Alarit (5 kuud), ning räägib mulle asjadest, mis tema elu viimased kuud täitnud on.Õigupoolest oleks pidanud Alari oma tulekuga veel aastakese venitama, kuid endast esmakordselt märku andes, ei kahelnud tulevane ema hetkegi. „Ilma enda emata poleks ma hakkama saanud, seda enam, et lapse isa meid ei toeta,” ütleb noor emme nõnda rahulikult, justkui koostaks poenimekirja. Siiski ei rääkinud Geidi emalegi midagi kindlat enne seitsmendat kuud, või õigemini, neiu arvas end olevat vaid viiendat kuud rase.
Imestust ja ka kahtlusi on olnud kõrvalistel isikutel palju. Midagi halba keegi näkku pole ütlema tulnud, kuid põhikoolilõpetamise kahtluse alla seadmine on just kõige enam Geidile haiget teinud: „See oli minu kõige suurem katsumus ja tänu neile juttudele hakkasin lõpuks ise ka arvama, et ei saa hakkama.” Siiski sai ja tunnistab, et suur osa sellest oli ka õpetajate mõistmisel, kes tema elu võimalikult lihtsaks üritasid teha.
Üllatuslikult saabus kõige negatiivsem vastukaja hoopiski günekoloogilt, kes küsis, et miks nii hilja tuldi, sest aborti enam teha ei saa. Et aga noorel amatsoonil kindel plaan sünnitada, ei mahtunud doktorile hoopiski pähe, kuid päris karjuma õnneks ka ei hakanud. „Oleksin ma seda teadnud, poleks ma Põlvasse arsti juurde tulnud. Siiski sünnitamas oli kõik normaalne,” meenutab ta.
Jorisevat Alarit vaadates ei mahu mulle pähe, et kuidas võis keegi üldse mõelda, et poiss siia maailma ei kuulu. Olgugi, et veidi pahas tujus, räägivad ta silmad heaolust ja hoolitsusest- asjadest, mida mõnedki küpsed naised oma lastele pakkuda ei suuda.
Noor naine tõdeb, et kondoomi propageerivatest reklaamidest pole mingit kasu, sest koolides räägitakse sama juttu aastast aastasse, kuid lõpuks jookseb kogu info ikkagi kõrvust mööda ja otsustavaks saavad enda valikud: „Mina lasen sellised asjad küll kõrvust mööda!” Teistele endasugustele, kel veel valik teha, soovitab Geidi oma vanematele võimalikult vara rääkida.
Positiivsust õhkub tandemist pidevalt. Kui ema räägib plaanist peale aastast kodusolekut õmblejaks õppima minna, vehkleb Alari kätega, justkui rääkides enda arusaamast edasistest sündmustest. Eks suuremaid ja pisemaid plaane ole teisigi, mis ema-poega pikkadeks- pikkadeks aastateks siduma saavad.
Positiivsust õhkub tandemist pidevalt. Kui ema räägib plaanist peale aastast kodusolekut õmblejaks õppima minna, vehkleb Alari kätega, justkui rääkides enda arusaamast edasistest sündmustest. Eks suuremaid ja pisemaid plaane ole teisigi, mis ema-poega pikkadeks- pikkadeks aastateks siduma saavad.
Kristina Pentsa 12B
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar