Kristina Pentsa – ma usun (loodan), et meie koolis pole inimest, kes seda nime veel kuulnud ei ole. Miks? Aga selle pärast, et kuuldavasti on tegemist koolilehe “KaSa...?” peatoimetajaga (iga korralik Põlva ÜG õpilane siiski loeb meie lehte) ning jutud käivad, et tema tegemistega toimetuses ollakse päris rahul.Et käesolev trükisoe koolileht on ühtlasi juubelinumber, otsustasime keskenduda pisut enam toimetuse tegemistele. Kuid suudate üht ajalehte ilma peatoimetajata ette kujutada? Ei, kohe kindlasti mitte ning just sellel samal põhjusel lasub minul vastutusrikas ülesanne: paljastada lugejate ees Kristina Pentsa tegelik olemus.
Nimi on ainulaadne
Üks korralik tutvus algab loomulikult enda esitlemisest. Siinkohal meenub mulle, kuidas naeratav ning entusiastlik Alo Savi oma klassiga tunamullusel sügisel sõbraks saada üritas. Kuid, oh õnnetust! Noor klassijuhataja suutis Kristina Kristiinaks lausuda ning meie hea peatoimetaja ei jätnud algajat Alot terava märkusega karistamata.
“Kristiina pole minu nimi, see on täiesti ebakorrektne. Inimese nimi on ainulaadne, see on talle antud ning sellest peaks kinni pidama!”, selgitab Kristina oma pahameelt taoliste (lugematute) juhtumite kohta. Ehk sobiks teda lohutama hea eesti vanasõna: “Heal lapsel mitu nime”?
Näitlejahingega tüüp
Nagu nimedega, nii ka tegemistega. Arvan, et Kristina puhul leiab kinnitust teinegi talurahva tarkus: “Kes teeb palju, jõuab palju”. Kahjuks ise ta selles väga kindel pole: “Vajan ööpäeva lisatunde, et kõige huvipakkuvaga tegeleda!”. Siiski on ta uhke selle üle, et on juhtinud üritusi, nagu PÜT ning Põlva Noorteaasta Lõpetamine. Kristina peab end näitlejahingega tüübiks, kellele tõepoolest meeldib positiivne tähelepanu. Kuna koolivälise aktiivsuse arvelt kannatab kõige rohkem õppimine, siis samas tunnistab Kristina end piisavalt laisaks inimeseks, kes asju lõputusse kaugusesse lükkab.
Kohusetundlik peatoimetaja
Siiski on õppimise kõrvalt just peatoimetaja amet koolilehes üks Kristina peakohustusi (seda arvab ta ka ise ning leiab, et see on tema jaoks seni üks suurimaid saavutusi) ning siin ülalmainitud laiskusele voli ei anta, sest “kui mul on kohustus, siis ma teen selle ära ning mulle tõepoolest meeldib seda teha!”. Koolilehe suhtes on ta üldiselt positiivselt meelestatud, kuna oleme pidevas arengus ning välistatud pole see, et ühel heal aastal võidame Noorte Meediaklubi korraldatud koolilehtede konkursi. Kuid tuleb tõdeda, et viimati mainitud eesmärk on väga kauge, kuid mitte saavutamatu. Seni keskendume oma lehe propageerimisele õpilaste hulgas, et “KaSa...?” muutuks koolielu lahutamatuks osaks.
Toimetuse juures hindab Kristina julgust öelda välja oma arvamust. Samuti on oodatud konstruktiivne kriitika, mis võimaldaks näha vigu ning muuta leht paremaks. Kuid tuleb ettevaatlik olla, et arvustamine ei muutuks põhjendamata viginaks, kuna just taoline käitumine ajab muidu malbe ja rahuliku peatoimetaja väga tigedaks.
Kriitiline huumor
Olles palunud Kristinal end kolme omadussõnaga iseloomustada, vaatasid mulle vastu imestunud silmad ning kõlas küsimus: “Ainult kolmega?”. Siiski peale mõningast mõtlemist õnnestus mul teada saada, et lisaks laisale näitlejahingele peitub Kristinas kriitiline huumorisoon ning meeletu austus oma sõprade vastu.
Sõpradega metsa!
Ja eks sõbrad olegi Kristina elus väga tähtsal kohal, sest suure osa oma vabast ajast veedab ta just lähedaste inimeste seltsis. “Mul on meeletult vedanud enda sõpradega. Nad on võtnud väga olulised kohad minu elus.” Koos võetakse nii mõndagi ette, käiakse üksteisel külas, loodust nautimas, pidudel. Siinkohal tunnistab Kristina ausalt üles, et pole elus kordagi ööklubis käinud. “See on patt, millega ma veel hakkama ei ole saanud!”
Pere ja sõjavägi
Nagu juba enne mainitud, jõuab Kristina päris palju ära teha. Ühtlasi tähendab see seda, et kogu vaba aeg ei kuulu pidutsemisele. Selgub, et talle meeldib väga filosofeerida (“Jah, ka mina suudan olla filosoofiline!”), joonistada ning lilleseadeid teha. Veel tunnistab Kristina, et kui tema tervis vähegi lubaks, siis meeldiks talle sõjaväeski ära käia.
Meelistegevustest rääkides ei unustanud Kristina oma suurt ning toredat perekonda. Tal on kaks nooremat venda ning õde. “Mulle väga meeldib nendega aega veeta!”. Samuti leiab Kristina, et tal on vedanud oma ema ning kasuisaga, kes on osanud olla väga mõistvad ning õigetes kohtades keelanud ja käskinud.
Sarnaselt erinevad sõbrad
Tulles tagasi sõpruseteema juurde, leiab Kristina, et kõik tema sõbrad on perfektsed. “Pole inimest, kellel ei oleks halbu omadusi ning tegelikult need halvad omadused kaunistavad inimest.” Oma sõpru kirjeldab ta ühtviisi väga sarnaste, kuid samal ajal ka väga erinevate inimestena. “Nad oskavad kuulata, nendega on väga lõbus, nad oskavad hinnata igasuguseid vaba aja veetmise viise, nad oskavad hinnata kultuuri, nad on laia silmaringiga, nad on mitmekülgsed, neil on oma kindel arvamus,” ei väsi Kristina kiitmast. Ilma igasuguse valehäbita tunnistab Kristina end heaks sõbraks, kuna leiab, et vastasel juhul need inimesed ei pühendaks talle nii suurt osa oma ajast.
Oluline on välimus!
Hoolimata laialt levinud põhimõttest, et välimus pole oluline, hindab Kristina võõraste inimeste juures esimese asjana just välimust. “Inimese riietus, tema puhtus ja olek loovad kõige esimese pildi ning kui esmamulje pole meeldiv, siis sa ei soovi ju selle inimesega suhelda, eks?” Samas ei liigita ta inimesi riietuse järgi: see, et neiu kannab kingi, ei tee teda veel ajudeta blondiiniks ja vastupidi, neiu, kes riietub sportlikult ning ei meigi end, pole imelik.
Rahumeelsed kaklused
Ükski kollektiiv ei saa läbi konfliktideta, nii on ka “KaSa...?” toimetusega. “Mida kiiremini on vaja leht välja saada, seda rohkem me kakleme. Kõige naljakam on see, et kui ma kellegi peale karjun, siis ma üleüldse ei märkagi, et karjun. Samas pole ma kunagi vihane!” Üldiselt lahendatakse probleemid rahumeelselt ning omavahelist sõprust need painama ei jää. Kuid kui toimetuses on pingelised ajad, siis on kõigil paha tuju ning loomulikult mõjutab see sõpradevahelist suhtlust.
Tolerantne juhendaja
Kristina leiab, et meie koolis on palju neid õpetajaid, kellega ta väga hästi läbi saab. Samas mõne õpetajaga tuleb ette konflikte, millest mõnigi on tingitud Kristina ehk liig suure suu pärast. “Minu jaoks õpetaja ei ole vaenlane. Minu ema on ju ka õpetaja ning sellepärast saan õpetajatest väga hästi aru.” Toimetuse juhendaja, õpetaja Rätsepaga, on Kristina väga rahul. “Temas on piisavalt tolerantsi, ta kannatab välja kõik meie naljad ja lollused. Ta on hästi positiivne, ta usaldab meid. See omakorda tekitab meis parema tunde.”
Energiavood ja feng shui
Kõik, kes Kristinat vähegi tunnevad, teavad tema huvi feng shui vastu. Selle õpetuse kohaselt tuleb oma toas asjad asetada nii, et energia pääseks positiivselt liikuma. “Mina leian küll, et asjade paigutus muudab nii mõndagi. Energiavood on ju olemas, küsige õpetaja Kepi käest, inimestel lihtsalt puudub piisav teadmine nende kohta.” Lisaks on see Kristina meelest väga hea võimalus leida uusi sisekujunduse viise, sest feng shui määrab ära asjade üsnagi täpse paigutuse.
Kui Kristinale antaks võimalus minna ajas tagasi ning minevikus midagi teisiti teha, siis ta keelduks, kuna siiamaani pole asja, mida ta kahetseks. “Ma ei ole teinud enda meelest ühtegi saatuslikku viga. Minevikus kinni olles ei saa ma keskenduda tulevikule!”
Eleri Lõhmus 11b
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar