neljapäev, 21. veebruar 2008

Intervjuu Ulvi Perniga (KaSa...?, nr.10, mai 2007, lk 10)

Kas te olete saanud oma kooriga suurele Tallinna laululavale?
Olen küll, see oli 2002. aastal mudilaskooriga.

Kirjeldage, kuidas seal oli?
Lapsi ehmatas tohutu rahvahulk, millest pidime läbi minema, et lavale pääseda. Oli hirm, et keegi meist ära kaob. Kui me juba laval olime, siis oli äärmiselt uhke tunne, et 6000. lapse seas laulda saab. Emotsioon oli nii võimas, et lapsed lubasid kindlasti järgmine kordki tulla. Nad unustasid isegi selle pika bussisõidu ja selle rüselemise.

On teil veel ameteid olnud ja kui jah, siis milliseid?

Olen töötanud lasteaias muusika kasvatajana ja noh…(mõtleb) olen juhendanud ka piimakombinaadi mees- ja naisansambleid. Rohkem nagu polegi olnud.

Kas teil endal on lapsi?
On küll, kaks täiskasvanud last.

Kas kumbki neist tegeleb ka muusikaga?
Jah. Tütar laulab kooris ja mängib flööti. Poeg mängis baritoni aga ta loobus kõrgkooli ajal.

Kus ja kuna saite aru, et muusika on teie jaoks?
Seda, et ma õpetajaks tahtsin, teadsin juba 6-aastaselt. Mängisin ka pidevalt kooli ja mina olin alati õpetaja. 6-aastaselt hakkasin mängima laste akordionit. Koolis laulsin kooris ja esinesin solistina. Kui ma olin 8. klassis, pääses meie koolikoor laulupeole. Kuigi põlved veriseks kukkusin, olid muljed väga head. Siit saigi alguse mõte õppida muusikaõpetajaks.

On teil ka lemmiklastelaul läbi aegade?
Minu lemmiklauluks on kujunenud Peep Sarapiku laul „Ta lendab mesipuu poole”

Kui kaua olete meie koolis töötanud?
1991. aastast alates. Läheb kuueteistkümnes tööaasta siin koolis.

Millega tegelete vabal ajal?
Ma mängin Põlva linna puhkpilli- orkestris trombooni, loen raamatuid ja tegelen natuke ka käsitööga.

Kas olete meie kooli ajalehte lugenud ja mis meeldis?
Olen küll. Mul on viimane ajalehtki ostetud. Ajaleht on muutunud palju huvitavamaks ja mulle meeldib, et nii asjalikud lapsed seda teevad.

Petra Nook 4A

Kommentaare ei ole: