Lõpetades oma elu ühte tähtsat etappi- põhikooli, tekib kindlasti küsimus mida edasi teha. Minu soovitus oleks ühene: astuge Põlva Ühisgümnaasiumi matemaatika –loodusklassi.
Juba 10. klassis alustatakse erialaste tundidega, õpitakse senisest põhjalikumalt tundma loodust . Äsja gümnaasiumisse astuja hakkab erinevate õpetajate käe all õppima kollektsioneerimist, keskkonna globaalprobleeme ning mineraale ja kivimeid. Tegemist ei ole lihtsalt kuivade teooriatundidega, vaid praktilisel ja huvitaval viisil edasi antud teadmistega. Omamoodi huvitavaks kujunevad kindlasti ka tu
nnid vabas õhus, nimelt käiakse õpetajate organiseerimisel uurimas erinevaid looduskauneid ja põnevaid kohti üle Eesti. Kuigi need pole ainult lõbureisid ja koju jõudes tuleb koostada matkapäevik, jäävad need siiski kõigile eredalt meelde. Selliste õppetundide nimeks on praktiline looduse tundmine. Käigud kulmineeruvad üheteistkümnenda klassi lõpus konverentsiga, kus huvilistele räägitakse, mida need reisid endast kujutavad. Muide, konverentsil osalemise eest on võimalik saada ülemineku eksami hinnet!
Samuti saab ka kauneil sügispäevil osaliselt veeta õppetunde looduses, kogudes erinevate puude ja põõsaste lehti, korjates õistaimi ning kogudes samblikke. Hiljem tuleb väljast kogutu ära kuivatada ning talvepoole paberilehekestele kleepida ja täpsemalt määrata, millega on tegu - sellised näevad välja kollektsioneerimise tunnid. Samuti on 10. klassis suurepärane võimalus lähemalt tutvust teha Eesti looduskaitsega. Nendes tundides tutvutakse lähemalt erinevate looduskaitsealadega ja püütakse lähemalt selgusele jõuda, miks mõned kohad meie vabariigis on kaitse alla võetud, teised aga mitte.
11. klassi alguses saavad gümnasistid lähemalt tutvuda geograafia ajalooga . Üheks põnevamaks tunniks selles klassis on kindlasti mikroskoopia, kus uuritakse erinevaid rakke ning kudesid. Nii võid näiteks leida lihtsa lahenduse küsimusele, miks konnad on kõigusoojased, inimesed aga püsisoojased.
12. klassis uuritakse põgusalt geenitehnoloogiat ja sellega seonduvat.
Kuid nagu klassi nimigi ütleb, ei ole see haruklass keskendunud vaid loodusele, vaid veidi süvendatult õpitakse ka matemaatikat. Erinevalt informaatikaklassist on selles klassis küll vähem matemaatikatunde, kuid kellel on tarvis gümnaasiumi lõpus sooritada eksam, saab selle igati headele tulemustele teha, kui ta ise on selle nimel vaeva näinud. Märkimisväärne on ka see, et B-klassi kõik lennud on silma paistnud eriti aktiivsete ja tublide õpilaste poolest. Lehenuusutajate erilise aura tõttu satub sellesse klassi alati väga värvikas, sõbralik ja omanäoline seltskond.
Nagu minu jutu puhul juba mõistsite, on selles klassiharus erilist tähelepanu pööratud just loodusele, kuid ärge kartke, et selles klassis jäävad tahaplaanile teised õppeained. Nii see õnneks siiski pole.
Juba 10. klassis alustatakse erialaste tundidega, õpitakse senisest põhjalikumalt tundma loodust . Äsja gümnaasiumisse astuja hakkab erinevate õpetajate käe all õppima kollektsioneerimist, keskkonna globaalprobleeme ning mineraale ja kivimeid. Tegemist ei ole lihtsalt kuivade teooriatundidega, vaid praktilisel ja huvitaval viisil edasi antud teadmistega. Omamoodi huvitavaks kujunevad kindlasti ka tu
nnid vabas õhus, nimelt käiakse õpetajate organiseerimisel uurimas erinevaid looduskauneid ja põnevaid kohti üle Eesti. Kuigi need pole ainult lõbureisid ja koju jõudes tuleb koostada matkapäevik, jäävad need siiski kõigile eredalt meelde. Selliste õppetundide nimeks on praktiline looduse tundmine. Käigud kulmineeruvad üheteistkümnenda klassi lõpus konverentsiga, kus huvilistele räägitakse, mida need reisid endast kujutavad. Muide, konverentsil osalemise eest on võimalik saada ülemineku eksami hinnet!Samuti saab ka kauneil sügispäevil osaliselt veeta õppetunde looduses, kogudes erinevate puude ja põõsaste lehti, korjates õistaimi ning kogudes samblikke. Hiljem tuleb väljast kogutu ära kuivatada ning talvepoole paberilehekestele kleepida ja täpsemalt määrata, millega on tegu - sellised näevad välja kollektsioneerimise tunnid. Samuti on 10. klassis suurepärane võimalus lähemalt tutvust teha Eesti looduskaitsega. Nendes tundides tutvutakse lähemalt erinevate looduskaitsealadega ja püütakse lähemalt selgusele jõuda, miks mõned kohad meie vabariigis on kaitse alla võetud, teised aga mitte.
11. klassi alguses saavad gümnasistid lähemalt tutvuda geograafia ajalooga . Üheks põnevamaks tunniks selles klassis on kindlasti mikroskoopia, kus uuritakse erinevaid rakke ning kudesid. Nii võid näiteks leida lihtsa lahenduse küsimusele, miks konnad on kõigusoojased, inimesed aga püsisoojased.
12. klassis uuritakse põgusalt geenitehnoloogiat ja sellega seonduvat.
Kuid nagu klassi nimigi ütleb, ei ole see haruklass keskendunud vaid loodusele, vaid veidi süvendatult õpitakse ka matemaatikat. Erinevalt informaatikaklassist on selles klassis küll vähem matemaatikatunde, kuid kellel on tarvis gümnaasiumi lõpus sooritada eksam, saab selle igati headele tulemustele teha, kui ta ise on selle nimel vaeva näinud. Märkimisväärne on ka see, et B-klassi kõik lennud on silma paistnud eriti aktiivsete ja tublide õpilaste poolest. Lehenuusutajate erilise aura tõttu satub sellesse klassi alati väga värvikas, sõbralik ja omanäoline seltskond.
Nagu minu jutu puhul juba mõistsite, on selles klassiharus erilist tähelepanu pööratud just loodusele, kuid ärge kartke, et selles klassis jäävad tahaplaanile teised õppeained. Nii see õnneks siiski pole.
Liilja Verev 11b
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar