Enamuses anekdootidest on õpetaja kõva hääle (ja kuulmise) ning välja opereeritud huumorisoonega. Kas asi ka reaalsuses nii on, jääb muidugi igaühe enda otsustada, kuid pean vajalikuks teemat natuke kommenteerida.
Ühe tundmatuks jääda sooviva uuringutefirma poolt läbi viidud uurimuse põhjal on viis peamist õpetajatüüpi (millele lisanduvad muidugi nende erinevad variatsioonid). Ning et teema kajastamist väärib, toon ära uuringute tulemused, mille alusel võiks õpetajad lahterdada järgnevalt:
„New in business“: arusaadavatel põhjustel klassi ees pisut kohmetu ja et ise hiljuti koolist tulnud, mõistab (suhteliselt) paremini, kuidas selle koduste tööde tegemisega tegelikult on. Samas ka natuke sinisilmsem ja usub, et ikka kohale ilmud, kui järeltööle tulla lubasid (ilus oleks tema ootusi mitte petta). Kergemini manipuleeritav kui näiteks fanaatik.
Boheemlane: muhedaid monolooge pidav ja (teatud piirini) tähelepanematu klassis toimuva suhtes. Valmis endale südamelähedasel teemal nõrkemiseni vahutama. Muuseas huvialad võivad varieeruda suahiili keelest mööblidisainini. Teisalt aga ei tuletata Sulle liialt meelde eelmise poolaasta parandamata kahte ja ega ta töid koostagi, milles lihtne põruda oleks.
Lustakas narr: nagu liiginimetuski ütleb, on tal diagnoositud pidev ülemeelik tuju ning kalduvus igas asendis kilde rebida, milledest (vist poolkogemata) mõni vaimukaks osutub. No eks pimekana leia ka tera... Pikapeale suhteliselt talutavaks muutuv tegelane, kuna ei võta eales vaevaks kurja häält teha (selle asemel tuleb seeria kvaliteethuumorit).
Fanaatik: tore, et leidub pedagoog, kes aru saab, kui palju sisustamata aega koolikohustlasel on. Ja veel vahvam, et ta selle õpiku-, töövihiku- või kõikvõimalike muude ülesannetega sisustada oskab. Hoolimata kõigest, ei saa tema peale ju pahane olla... ta lihtsalt õpetab seda kõige vajalikumat.
Emme: „Ikka juhtub et pastakas tühjaks saab.“ või „Teinekord ära jäta oma kodust tööd sinna, kuhu su merisiga ligi pääseb.“ on vaid paar heasoovlikku vastust järjekordsele absurdsele vabandusele, miks midagi kirjalikku ette näidata pole. Karistust loomulikult ei järgne, kuna ta ei usuks, et Sul hoopis tegemata „ununes“.
[Et uuringud viidi läbi ühes (jällegi anonüümsust eelistavas) Eestiga vähe sidemeid omavas välisriigis, ei garanteeri ma nende (muidu usaldusväärsete) tulemuste paikapidavust näiteks meie koolis...]
Ühe tundmatuks jääda sooviva uuringutefirma poolt läbi viidud uurimuse põhjal on viis peamist õpetajatüüpi (millele lisanduvad muidugi nende erinevad variatsioonid). Ning et teema kajastamist väärib, toon ära uuringute tulemused, mille alusel võiks õpetajad lahterdada järgnevalt:
„New in business“: arusaadavatel põhjustel klassi ees pisut kohmetu ja et ise hiljuti koolist tulnud, mõistab (suhteliselt) paremini, kuidas selle koduste tööde tegemisega tegelikult on. Samas ka natuke sinisilmsem ja usub, et ikka kohale ilmud, kui järeltööle tulla lubasid (ilus oleks tema ootusi mitte petta). Kergemini manipuleeritav kui näiteks fanaatik.
Boheemlane: muhedaid monolooge pidav ja (teatud piirini) tähelepanematu klassis toimuva suhtes. Valmis endale südamelähedasel teemal nõrkemiseni vahutama. Muuseas huvialad võivad varieeruda suahiili keelest mööblidisainini. Teisalt aga ei tuletata Sulle liialt meelde eelmise poolaasta parandamata kahte ja ega ta töid koostagi, milles lihtne põruda oleks.
Lustakas narr: nagu liiginimetuski ütleb, on tal diagnoositud pidev ülemeelik tuju ning kalduvus igas asendis kilde rebida, milledest (vist poolkogemata) mõni vaimukaks osutub. No eks pimekana leia ka tera... Pikapeale suhteliselt talutavaks muutuv tegelane, kuna ei võta eales vaevaks kurja häält teha (selle asemel tuleb seeria kvaliteethuumorit).
Fanaatik: tore, et leidub pedagoog, kes aru saab, kui palju sisustamata aega koolikohustlasel on. Ja veel vahvam, et ta selle õpiku-, töövihiku- või kõikvõimalike muude ülesannetega sisustada oskab. Hoolimata kõigest, ei saa tema peale ju pahane olla... ta lihtsalt õpetab seda kõige vajalikumat.
Emme: „Ikka juhtub et pastakas tühjaks saab.“ või „Teinekord ära jäta oma kodust tööd sinna, kuhu su merisiga ligi pääseb.“ on vaid paar heasoovlikku vastust järjekordsele absurdsele vabandusele, miks midagi kirjalikku ette näidata pole. Karistust loomulikult ei järgne, kuna ta ei usuks, et Sul hoopis tegemata „ununes“.
[Et uuringud viidi läbi ühes (jällegi anonüümsust eelistavas) Eestiga vähe sidemeid omavas välisriigis, ei garanteeri ma nende (muidu usaldusväärsete) tulemuste paikapidavust näiteks meie koolis...]
Taavi Mölder 11b
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar