Septembris käisid meie kooli kaheteistkümnendikud, Katre Põvvat, Keiu Koppel, Tauri Tamm ja Märt Kolsar, koos õpetaja Viive Läti ja Piret Tänavaga Itaalias järjekordsel Comeniuse projekti kohtumisel.
Peale Eesti olid kohal ka Hollandi ja Prantsusmaa esindajad. Nelja päeva jooksul oli meil võimalus saada põgus ettekujutus selle maa kultuurist ja inimeste omapärast. Selle aja jooksul elasime imeilusas mägedega ümbritsetud linnas, Soras.
Mitte sugugi ainult reisimine!
Võibolla mäletate, et eelmisel kevadel võis mõne päeva vältel meil koolis ringi liikumas näha välismaalasi. Et segaseks võis jääda asjaolu, kes nad on ja mida nad siin teevad, siis olid nad selles samas Comeniuse projektis osalejad Itaaliast, Hollandist ja Prantsusmaalt. Kuid projekti mõte pole sugugi ainult reisimine, enne kohtumisi tuleb teha ka eeltööd, mis tähendab põhiliselt aktiivset osalemist foorumis.
Lisaks tõsisematele põhiteemadele on seal üles seatud ka teemadering chatterings, mille all saab esitada küsimusi, mis mõnda noort isiklikult huvitavad, või siis lihtsalt vahetada oma muljeid näiteks mõne filmi või raamatu kohta. Soras toimunud koosolekul selgitasime hääletamise teel välja aktiivsemad chatteringides osalejad, kes said ka väikesed preemiad.
Ehtne Itaalia koolitund
Lisaks koolis toimunud koosolekule saime pealt näha ka ehtsat itaalia koolitundi, mis ausalt öeldes korra poolest küll ei hiilanud. Temperamentsed nagu itaallased on, oli neil kõigil midagi üle klassi karjuda, kuid et tegu oli siiski esimese koolipäevaga peale suvevaheaega, oli õpilastel ilmselt ka palju muljeid vahetada.
Külaskäigu jooksul veendusime veel kord kuivõrd erinevad ja samas sarnased me selle maa noortega oleme. Itaalia pered, kelle juures elasime, andsid tunnistust küllaltki suurest jõukusest. Nende kodud olid erakordselt puhtad, suured ja peened, kus näiteks isegi vannitubade arv ületas pereliikmete arvu. Kuid see kõik ei muutnud inimesi uhketeks ega ülbeteks. Vastupidi, saime tunda end pereliikmetena, kellega igas olukorras arvestati ja kellele alati naeratati, hoolimata sellest, et enamus emadest-isadest inglise keelt ei osanud, mis oli meie ainus suhtluskeel nendel päevadel.
Come on, Extoni people!
Kuid lisaks inglise keelele sai harjutatud ka paari itaalia-, prantsuse-, ja hollandikeelset sõna. Itaallastele meeldis eriti mõni eestikeelne noorte käibeväljend, mille nad ka kiirelt oma kõnepruuki kohandasid. Seetõttu oli päris meeldiv kuulda keset inglisekeelset vestlust emakeelset hõiget ‘segast!’ Et midagi ka Itaalia noortekultuurist kaasa võtta, õppisime ära kaardimängu ‘assesino,’ mille nimi meid seebiooperite tõttu alguses veidi muigama pani. Kuna keelt sai nende päevade jooksul praktiseerida päris palju, läks nii mõnelgi vahepeal keel päris sõlme, pole siis ime, et eestlaste poole pöörduti kord kui: Come on, Extoni people!
Hoolimata sellest, et meie kultuurid on väga erinevad, oli tore tõdeda, et paljudes asjades langevad noorte maitsed ja arvamused hoolimata rahvusest kokku. Suhteliselt võõrastav oli näha, kuidas nad suvalistes kohtades üle sõidutee tormasid ja keset ristmikku ennast maailma asjade üle arutama unustasid. Kuid viimastel päevadel märkasime, et käitume ise peaaegu samamoodi. Sealne liikluskultuur on tervikuna nii uskumatu nähtus, et vääriks lausa omaette artiklit.
Õpitu muutus elavaks
Põhilise aja veetsime küll Soras, kuid oma silmaga sai näha ka Rooma linna, Panteoni templit, Sixtuse kabelit Vatikanis, Pompeid, Sorrentot- kõik need kohad jätsid meile sügava mulje, kuna ajaloos, geograafias ja teistes ainetes õpitu muutus korraga reaalseks ja elavaks. Itaaliat jääb meile alati meenutama erakordselt ilus maastik ja eksootiline loodus: viinamarjakasvandused, palmid, sidrunipuud ja loomulikult mäed.
Käes on küll projekti viimane, kolmas aasta, mis ei tähenda aga sugugi seda, et meie tegevus soiku jääks. Juba kevadel ootab ees uus kohtumine Hollandis täiesti uute inimestega ja täiesti uute tegevustega. Senikaua on meil võimalus suhelda noorte itaallaste, hollandlaste ja prantslastega foorumi vahendusel. Kui kellelgi tekkis huvi antud projekti vastu, siis tõenäoliselt alustab Põlva Ühisgümnaasium sarnast projekti ka järgmisel aastal, sedapuhku täiesti uute osalejatega.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar