Peale jõulupidu võis koolis järsku üht uut nägu kohata: Miriamit. Ta on COMENIUSe (EL poolt finantseeritud programmi) abiõppejõud. Tema saadab nüüd meie saksa keele tunde ning on kuni suvevaheajani siin. Aga kes ta õigupoolest on?
Miks Sa tahtsid just Eestisse tulla?
Mul olid eelistused. Esimene valik oli Soome, kuna olin seal studeerinud ja oskasin juba soome keelt. Paraku ei tulnud sellest aga midagi ja otsus Eestisse tulemiseks langes teise eelistuse järgi – soovisin kindlasti minna kuhugi, kus oleks hea talv: külm, palju lund; mitte nagu Saksamaal.
Kus Sa Saksamaal elad?
Tulen Rheinland-Pfalzi liidumaa väikelinnast Trierist. See asub Lääne-Saksamaal, päris Luksemburgi piiri ääres. Seal on ligikaudu 100000 elanikku, mis teeb temast Saksamaa kohta üsna väikese linna. Kuid seda suurem on tema hing: Trier on üks Saksamaa vanimaid linnu, kus on väga palju arhitektuurimälestisi (nt. amfiteater, linnavärav, toomkirik ja Liebfrauenkirche). Eriline on mu kodulinn sellegipoolest, et seal on sündinud Karl Marx.
Võrdle Saksamaa ja Eesti elu.
Minul on seal hoopis teine elu, ma töötan seal. Põlvas on pigem kogemuste kogumine koolis ja tunni andmises. Kuna olen lõpetanud ülikooli geograafia erialal ja praegu studeerin saksa keelt võõrkeelena, võiksin saada õpetajaks. Kuid see ei ole veel kindel, oleneb, mis töö leian. Saksamaal ei ole kerge õpitud erialale tööd saada.
Kas siinne elu rutiinseks ei ole muutunud?
Ei! Kuna alati on midagi uut. Ma pole siin veel nii kaua olnud, saabusin ju alles 5. jaanuaril.
Millest Sa kõige enam puudust tunned, mis Sul Saksamaal on?
Mind häirib pisut see, et siin ei ole näiteks pagariärisid. Saksamaal saab igast linnakesest osta suupisteid, sooje saiakesi. Olles Tartus ei kohanud ma ühtegi, lõpuks astusin ühte väikesesse kohvikusse sisse.
Usud Sa, et Eestist lahkudes oskad ka eesti keelt?
Mitte perfektselt, kuigi loodan osata piisavalt hästi, et igapäevaelus hakkama saada.
Mida teed, kui näiteks poes võõrkeeli mittevaldav müüja Sinult küsib midagi, millest Sina aru ei saa?
Siiani suuri probleeme olnud ei ole. Enamasti klapib, kui kätega näidata. Piisab üksikutest sõnadest, alati ei pea ütlema tervet lauset. On aga hirm, et ütlen midagi ebaviisakat, kui keelt ei oska. Aga tavaliselt ollakse väga kenad, kui märgatakse, et välismaalane olen ja eesti sõnadega vaeva näen.
Mida Sa õhtuti teed?
See on hästi erinev. Teisipäeviti käin õpetajatega ujumas, esmaspäeviti on jooga, vahest kutsutakse kuhugi. Olen pigem õhtuinimene, valmistan siis järgmise päeva tunde ette ja kindlasti kõik need e-kirjad, mis Saksamaale saata vaja on :D
Kas Saksamaa ja Eesti noortel on palju erinevusi? Millised?
Ei ütleks. Tegelikult on nad väga sarnased, oleksin isegi suuremaid erinevusi oodanud. Samad asjad on olulised: tüdrukud jälgivad moodi, mobiilimaania, sarnased hobid, sõbrad... Ühendav on ka see, et paljud ei tea veel kindlalt, mida peale kooli edasi teha, kuhu õppima minna.
Palju Sa oskad juba eesti keelt?
Natuke. Oleneb, tavaliselt mõistan mõne üksiku sõna ja siis proovin selle konteksti ühendada. Vahest saan aga täiesti valesti aru. Alati püüan juba ette mõtelda, mida küsida võidakse. Näiteks bussi sisenedes aiman, et päritakse sooduspileti kohta, seega näitan enda Ausweisi (dokumenti—Toim.).
Oleneb ka päevast. Heal päeval pakub mulle lõbu aimata, millest on jutt ja seda jälgida, teinekord tahaksin lihtsalt emakeeles vestelda.
Mis Sa arvad Eestist, Põlvast? AUSALT!!!
Mulle meeldib Eesti ja Põlva (ausalt!). Põlva juures meeldib mulle see, et siin on kõik nii praktiline. Kõik on kiviviske kaugusel. Vajan siin teel olekuks nii vähe aega, igale poole saab jala minna, mitte ei pea päeva planeerima bussigraafiku järgi. Mulle väga meeldib TALV, siin on nii palju lund ja on ka külm. Tahaksin, et oleks iga päev -25°. Samas rõõmustan juba suve üle, see on midagi uut. Mulle meeldib, et siinsed inimesed on nii otsesed (Saksamaal käib jutt kogu aeg ümber prae), hindan ka seda, et ollakse ausad.
Oled Sa teisi Eesti linnu ja vaatamisväärsusi ka külastanud?
Õppides Soomes, avanes mulle võimalus Eestis käia. Seega olin siin juba olnud. Tookordsel reisil külastasime Tallinna, Tartut, Setumaad ja Narvat; tutvusime tähtsamaga. Praeguse Eestis viibimise aja jooksul pole veel sinnamaani jõudnud, va. et ma Otepää suusavõistlusi vaatamas käisin. Meelsasti näeksin enamat! Külastaksin rohkem Põlva ümbrust, aga autota on see raske.
On Sul Eestis juba palju tuttavaid?
On mõned. Takistuseks on aga kool, pean silmas, et on õpetajad ja on õpilased... see piirab otsest kontakti. Küll aga olen tänu õpetajatele mitmeid tutvusi sõlminud— nemad ikka juhatavad mind edasi, kutsuvad kuhugi külla; alati leidub inimesi, kes rõõmustavad saksa keele praktiseerimise üle.
Küll aga oleks tore ka väljaspool kooliaega õpilastega enam suhelda. Ma ei taha, et mind siin vaid õpetajana võetaks.
Kas Sulle suusatada meeldib?
Meeldib (kuigi tunnistan, et eriti hästi ei oska), pean tehnikat veel pisut harjutama. Saksamaal oli võimalus viimati 2 aasta eest suusatada. See oli minu vanaema juures, Alpide eesmaal. Minu kodukohas puudub aga võimalus suusatamiseks, kuna seal on alati nii vähe lund ja see sulab ka kohe.
Mis Sulle Eestis kõige rohkem meeldib?
Talv! Lumi. Midagi üldist ei oskagi kohe välja tuua. Ah jaa, see kohupiima-rosina kook on teil ka väga hea!
Kui lahkud kevadel Eestist, kas tuleksid siis kunagi siia tagasi?
Arvan küll. Tahaksin taaskord kohata inimesi, sõpru, tuttavaid. Natuke mälestusi on mul nende paikadega juba ka.
Mis Sulle Eestis kõige enam pahameelt valmistab?
(Peale pikka mõtlemist...) Ei oskagi kohe öelda, võib-olla see, et kui püüan kusagil eesti keeles rääkida (nt. koogitükikest ostes), siis vastatakse kohe inglise keeles. Aga see ei ole pahasti mõeldud.
Tõeliselt ärritab mind aga see, et ma enda korteris kütet reguleerida ei saa. Kuna alalõpmata läheb liiga palavaks, olen pidevalt sunnitud akent lahti tegema. See pole just eriti keskkonnasõbralik.
Mida arvad Põlva vabaaja veetmise võimalustest?
Arvan, et sellise suurusega linna kohta (võrreldes Saksamaaga) on need päris head. Siinne infrastruktuur on muljetavaldav: mitmed staadionid, ujula, noortetöö, spordihallid, kultuurikeskus ja need üritused, kaks suurt kooli...
Kuidas motiveeritakse Saksamaal õpilast õppima (mis motiveerib) ja kas seal on palju meesõpetajaid?
Suures plaanis on kõik samamoodi nagu Eestis: igaüks peab ise ära tunnetama, mida tal vaja läheb. Minu kodulinnas motiveerib keeli õppima näiteks see, et asume Prantsusmaale nõnda lähedal, keelt saab/tuleb tihti kasutada. Pole harv, et võetakse vanematega ette 2-3-päevased reisid Prantsusmaale. Tihti käiakse ka Inglismaal, keeli saab kõikjal praktiseerida. See ongi ju motivaatoriks.
Üldiselt peab õpilane nägema, et ta saab õpitut kasutada (näeb kasusid) ja tunnid peaksid olema rohkem praktilised, mitte teoreetilised.
Imestan, et siin nõnda vähe meesõpetajaid on, seal on neid palju rohkem. Kuigi tunni poolest suurt vahet ei ole, peab Saksamaal näiteks ekskursioonile sõites alati kaasas olema vähemalt üks mees- ja üks naisõpetaja, et iga sugu oleks esindatud. Miks ei saa mehed Eestis õpetajaks? Naisõpetajad väidavad, et see on liiga ränk töö, nad ei suuda. Aga mehed ei usu seda.
Kas Sa võiksid eestlasesse armuda ja Eestisse elama jääda?
Loodan et mitte (punastab). Mõtlen, et see oleks ebaõiglane, kuna vastasel juhul jääksid minu sõbrad väga kurvaks. Elamise suhtes olen aga paindlik, võin ka mujal elada, see ei pea tingimata olema Saksamaa. Loomulikult peab seal meeldima, selles mõttes Eesti sobib.
Kas oled aru saanud, et Eestis on tulemas parlamendi valimised?
Kuigi mina valida ei tohi, näen reklaame ja neid pannakse mulle pidevalt ka postkasti. Sellest, mida lubatakse, saan aru. See kõik on väga banaalne- kõik käib rahade ümber, reklaamitakse lihtsaid asju, nagu näiteks lasteaiad. Aga poliitika ei ole nii lihtne. Ei öelda, kuidas lubatut saavutatakse. Poliitikat tehakse ainult valimisteks, selles suhtes näen ka ühtelangevusi Saksamaaga.
Lõppsõna?!
Mulle meeldib siin väga ja aeg läheb tohutu kiirusega, lausa üllatavalt kiiresti. Vaid ärasõidul mõtlesin: „Milleks see kõik? Miks ma seda teen?”. Oli suur ebakindlus, kuna ei teadnud, kuidas mind vastu võetakse. Tulin siia üksiku inimesena ega teadnud, mille kasuks otsustada. Nüüdseks on see kõik igatahes positiivseks muutunud. Mind integreeriti väga hästi kooliellu ja ka üldises plaanis on kõik hästi.
Ja nagu juba öeldud, rõõmustaksin väga pisut enama kontakti üle teie, õpilastega. Selle nimel võin isegi (kui tarvis) inglise keeles suhelda.
Wolfgang Lang 12b
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar