Tänase päeva lõpuks oled ilmselt kuulnud oksendamiseni erinevatest koolidest. Sa tead kõike erinevate kallakutega klassidest, oled kuulnud kõrgest keskmisest hindest, kuid ikka ei tea sa veel, kuhu sooviksid minna. Mina omalt poolt üritan nüüd sinu valikut natukene kergemaks teha ja räägin, mis meie koolis muud peale eri(ala)klasside on.
Tsiteeriksin oma klassiõde, kes ISE messi ettevalmistusi tehes ütles: „Aga minu jaoks ongi meie kool ainult gümnaasiumi aste!” Mind pani see lause mõtlema, s
est kuigi oleme tõesti nime poolest gümnaasium, on meil esindatud kõik 12 klassi erinevates paralleelides. Lisaks, suur viga, mida inimesed koolist rääkides teevad on, et nad unustavad täiesti ära kõik muud õppeasutusega seonduvad lisaväärtused.
Mis meil siis ikkagi on?
Oi, meil on palju! Alustaksin näiteks Mesikäpa hallist ja uuest staadionist, mis spordihuvilisele noorele tõeline maiuspala. Ütleksin ka, et riietus- ja duširuumid on meeldivad ja puhtad, nii et kehalise kasvatuse tunnile ebameeldivat rituaali ei järgne.
Meie toredad kehalise õpetajad viivad läbi mitmeid trenne erinevatele vanuseastmetele, kust tulevased sporditähed sirguvad. Ei usu? Aga oled sa kuulnud midagi käsipalliässast Mait Patrailist? Näinud TV 10 Olümpiastardis noort lootust Ben-Ruuben Kaljuveed? Kindlasti oled!
Olgu, sind ei huvita sport. Ehk sind siis huvitab söömine? 2005. aastal avati meie koolis uhiuus ja ilus söökla, mille juurde kuulub ka puhvet. Otse loomulikult ei saagi tublid kokatädid teha sööki, mis kõigile tuhandele õpilasele meelepärane oleks, kuid enamjaolt ollakse söögiga vägagi rahul. Veel enam: praepäevadel saad ehk isegi valida, kas soovid kartulit või riisi... suurema isuga tegelastel on alati võimalik söögitädidega rahulikke läbirääkimisi pidada ja oma kõht täis saada. Ja kui sa oled pigem ikkagi tugitoolisportlane, võta teadmiseks: sööklast avaneb vaade nii kooli staadionile kui ka Mesikäpa hallile.
Kõht täis ja spordisaade vaadatud, siseneme sööklaga sama vanasse poiste käsitööklassi, mille uhke kuningas on õpetaja Voldemar Ansi (Põlvamaa Aasta Õpetaja 2005) ehk laiemalt tuntud, kui lihtsalt õpetaja Volli, kes ka Põlva Kunstikoolis figureerib. Märkimisväärne uus tehnika ja andekad õpilased on kooslus, mille tulemusena poiste käte alt kauneid meisterdusi saabub. Olen kindel, et õpetaja Volli ka huvilisi tüdrukuid minema ei aja.
Et tüdrukud end alaväärsena ei tunneks: koolil on ka moodne kokandus- ja õmblusklass. Olgu, gümnaasiumi õppekavas käsitöö tunde enam pole, kuid ometi on võimalus kord nädalas õpetaja Merje Tamme juhtimisel endalegi riideid õmmelda.
Ja nüüd kerge muusikaline vahepala, mille eest hoolitseb kooli uues auditooriumis õpetaja Peeter Änilane (Põlvamaa Aasta Õpetaja 2003), ehk hellitlevalt õpetaja Pets, kes peale muusikatundide ka puhkpilliorkestrit juhendab ja kitarri eratunde annab.
Üleüldse on meil ilus kool, mis järgmise õppeaasta alguseks peaks plaanikohaselt veelgi ilusamaks muutuma.
Kes teeb palju, jõuab palju!
See tähendab, et virisemise asemel hakka kohe tegutsema. Ei tasu muretseda, mida teha, sest teha on tõepoolest palju. Põlva Ühisgümnaasiumi kodulehekülje selle aasta ametlikel andmetel on meil 12 huviringi, kuid mulle isiklikult tundub, et võimalusi on siiski rohkem.
Meie koolil on täiesti toimiv Õpilasesindus, mille presidendiks veel sellel aastal on abiturient Kadri Pelisaar. Selle aasta suureks kordaminekuks on ÕE-l olnud näiteks Põlva Koolimissi eelvooru korraldamine, kuid tegusad on nad aastaringselt, korraldades teemapäevi, traditsioonilist Põlva Ühisgümnaasiumi Teatrifestivali ja veel palju muud huvitavat.
Nii ÕE-d kui ka erinevaid tantsuringe juhendab kooli huvijuht Leili Väisa, olles oma tegemiste ja ideedega õpilaste seas populaarne. Populaarsed on nii tema juhendatud C-segatantsurühm, laste tantsutrupp 2+3 kui ka neidude tantsu- ja võimlemisrühm. Järelikult on tervislikku liikumisvõimalust ka peale traditsioonilise kergejõustikutrenni.
Kui vahepeal tekib vastupandamatu tahtmine näidelda, tuleks pöörduda Maia Punaku (Põlvamaa Aasta Õpetaja 2005, Kultuuripreemia laureaat 2006) näiteringi. Lavapisikuga nakatunud õpilased saavad end näidata erinevatel kooliaktustel, maakondlikel- ja jooksvatel üritustel, samuti valmib õpetaja Punaku juhendamisel igal aastal uhke abiturientide jõulushow, mis on siinkandis legendaarne.
Professionaalsest kretinismist tingituna ei saa ma eraldi märkimata jätta meie kooli ajalehte „KaSa...?”. Minu kui peatoimetaja hirmuvalitsus on kestnud nüüdseks täpipealt aasta ja võin rahulolevalt ütelda, et leht on märgatavalt arenenud. Siiski, enamik meie toimetusest lõpetab järgmisel õppeaastal ja kõik need kohad vajavad mantlipärijaid...
Minu isiklik koolimajas oleku rekord tänu lehe tegemisele on 12 tundi, ehk siis hommikul tunnid ja peale neid aktsioon veel järjepanu õhtul kaheksani välja. See oli küll erand, kuid harilikult enne viit ei lahku sel perioodil koolist ükski asjaosaline... Toimetus ilmselt juba vihkab mind, sest mida kauem on oldud koolis, mida näljasem ma olen, seda kriitilisem, tigedam ja kurjem ma olen. Tegelikult nii hull see asi pole, kuigi omavahel ragistatud saab lehte tehes küll. Siiski saab ka palju nalja ja olen kindel, et enamik toimetusest nõustub minuga. Suure tänu võlgneme me kogu toimetusega juhendajale, õpetaja Viive Rätsepale, kes meid õigel rajal oskab hoida…
Lõpp hea, kõik hea!
Kui nüüd aus olla, on meie kool täis suurepäraseid õpetajaid, kellest paljud igasuguste tiitlitega pärjatud, meil on veelgi erinevaid huvitegevuse vorme, kuid ma lihtsalt ei suuda seda kõike mahutada ühte artiklisse ehk annate mulle andeks! Kuid, ehk ongi parem... tulete ja kaete ise järgi!
Kohtume järgmisel õppeaastal!
Tsiteeriksin oma klassiõde, kes ISE messi ettevalmistusi tehes ütles: „Aga minu jaoks ongi meie kool ainult gümnaasiumi aste!” Mind pani see lause mõtlema, s
est kuigi oleme tõesti nime poolest gümnaasium, on meil esindatud kõik 12 klassi erinevates paralleelides. Lisaks, suur viga, mida inimesed koolist rääkides teevad on, et nad unustavad täiesti ära kõik muud õppeasutusega seonduvad lisaväärtused.Mis meil siis ikkagi on?
Oi, meil on palju! Alustaksin näiteks Mesikäpa hallist ja uuest staadionist, mis spordihuvilisele noorele tõeline maiuspala. Ütleksin ka, et riietus- ja duširuumid on meeldivad ja puhtad, nii et kehalise kasvatuse tunnile ebameeldivat rituaali ei järgne.
Meie toredad kehalise õpetajad viivad läbi mitmeid trenne erinevatele vanuseastmetele, kust tulevased sporditähed sirguvad. Ei usu? Aga oled sa kuulnud midagi käsipalliässast Mait Patrailist? Näinud TV 10 Olümpiastardis noort lootust Ben-Ruuben Kaljuveed? Kindlasti oled!
Olgu, sind ei huvita sport. Ehk sind siis huvitab söömine? 2005. aastal avati meie koolis uhiuus ja ilus söökla, mille juurde kuulub ka puhvet. Otse loomulikult ei saagi tublid kokatädid teha sööki, mis kõigile tuhandele õpilasele meelepärane oleks, kuid enamjaolt ollakse söögiga vägagi rahul. Veel enam: praepäevadel saad ehk isegi valida, kas soovid kartulit või riisi... suurema isuga tegelastel on alati võimalik söögitädidega rahulikke läbirääkimisi pidada ja oma kõht täis saada. Ja kui sa oled pigem ikkagi tugitoolisportlane, võta teadmiseks: sööklast avaneb vaade nii kooli staadionile kui ka Mesikäpa hallile.
Kõht täis ja spordisaade vaadatud, siseneme sööklaga sama vanasse poiste käsitööklassi, mille uhke kuningas on õpetaja Voldemar Ansi (Põlvamaa Aasta Õpetaja 2005) ehk laiemalt tuntud, kui lihtsalt õpetaja Volli, kes ka Põlva Kunstikoolis figureerib. Märkimisväärne uus tehnika ja andekad õpilased on kooslus, mille tulemusena poiste käte alt kauneid meisterdusi saabub. Olen kindel, et õpetaja Volli ka huvilisi tüdrukuid minema ei aja.
Et tüdrukud end alaväärsena ei tunneks: koolil on ka moodne kokandus- ja õmblusklass. Olgu, gümnaasiumi õppekavas käsitöö tunde enam pole, kuid ometi on võimalus kord nädalas õpetaja Merje Tamme juhtimisel endalegi riideid õmmelda.
Ja nüüd kerge muusikaline vahepala, mille eest hoolitseb kooli uues auditooriumis õpetaja Peeter Änilane (Põlvamaa Aasta Õpetaja 2003), ehk hellitlevalt õpetaja Pets, kes peale muusikatundide ka puhkpilliorkestrit juhendab ja kitarri eratunde annab.
Üleüldse on meil ilus kool, mis järgmise õppeaasta alguseks peaks plaanikohaselt veelgi ilusamaks muutuma.
Kes teeb palju, jõuab palju!
See tähendab, et virisemise asemel hakka kohe tegutsema. Ei tasu muretseda, mida teha, sest teha on tõepoolest palju. Põlva Ühisgümnaasiumi kodulehekülje selle aasta ametlikel andmetel on meil 12 huviringi, kuid mulle isiklikult tundub, et võimalusi on siiski rohkem.
Meie koolil on täiesti toimiv Õpilasesindus, mille presidendiks veel sellel aastal on abiturient Kadri Pelisaar. Selle aasta suureks kordaminekuks on ÕE-l olnud näiteks Põlva Koolimissi eelvooru korraldamine, kuid tegusad on nad aastaringselt, korraldades teemapäevi, traditsioonilist Põlva Ühisgümnaasiumi Teatrifestivali ja veel palju muud huvitavat.
Nii ÕE-d kui ka erinevaid tantsuringe juhendab kooli huvijuht Leili Väisa, olles oma tegemiste ja ideedega õpilaste seas populaarne. Populaarsed on nii tema juhendatud C-segatantsurühm, laste tantsutrupp 2+3 kui ka neidude tantsu- ja võimlemisrühm. Järelikult on tervislikku liikumisvõimalust ka peale traditsioonilise kergejõustikutrenni.
Kui vahepeal tekib vastupandamatu tahtmine näidelda, tuleks pöörduda Maia Punaku (Põlvamaa Aasta Õpetaja 2005, Kultuuripreemia laureaat 2006) näiteringi. Lavapisikuga nakatunud õpilased saavad end näidata erinevatel kooliaktustel, maakondlikel- ja jooksvatel üritustel, samuti valmib õpetaja Punaku juhendamisel igal aastal uhke abiturientide jõulushow, mis on siinkandis legendaarne.
Professionaalsest kretinismist tingituna ei saa ma eraldi märkimata jätta meie kooli ajalehte „KaSa...?”. Minu kui peatoimetaja hirmuvalitsus on kestnud nüüdseks täpipealt aasta ja võin rahulolevalt ütelda, et leht on märgatavalt arenenud. Siiski, enamik meie toimetusest lõpetab järgmisel õppeaastal ja kõik need kohad vajavad mantlipärijaid...
Minu isiklik koolimajas oleku rekord tänu lehe tegemisele on 12 tundi, ehk siis hommikul tunnid ja peale neid aktsioon veel järjepanu õhtul kaheksani välja. See oli küll erand, kuid harilikult enne viit ei lahku sel perioodil koolist ükski asjaosaline... Toimetus ilmselt juba vihkab mind, sest mida kauem on oldud koolis, mida näljasem ma olen, seda kriitilisem, tigedam ja kurjem ma olen. Tegelikult nii hull see asi pole, kuigi omavahel ragistatud saab lehte tehes küll. Siiski saab ka palju nalja ja olen kindel, et enamik toimetusest nõustub minuga. Suure tänu võlgneme me kogu toimetusega juhendajale, õpetaja Viive Rätsepale, kes meid õigel rajal oskab hoida…
Lõpp hea, kõik hea!
Kui nüüd aus olla, on meie kool täis suurepäraseid õpetajaid, kellest paljud igasuguste tiitlitega pärjatud, meil on veelgi erinevaid huvitegevuse vorme, kuid ma lihtsalt ei suuda seda kõike mahutada ühte artiklisse ehk annate mulle andeks! Kuid, ehk ongi parem... tulete ja kaete ise järgi!
Kohtume järgmisel õppeaastal!
Kristina Pentsa 11b
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar