Olles ise gümnaasiumi õpilane, kuulen aeg-ajalt ikka, kuidas keegi oli “mendis käinud” või “joomise eest plate pääle viidud”. Seega võib tihti pidada politseid noorte hirmuks. Et asjale veidi teistsugust valgust anda, käisin “mendimajas” Pilvi Liivamäge intervjueerimas.
Sõnaga “noorsoopolitsei” seostuvad tavaliselt kurjad politseionud ja –tädid ning karistamine. Tegelikkuses on asi pisut teisti, kuna ametliku nimega Lõuna Politseiprefektuuri preventsioonitalitus tegeleb koolituste, õppuste, loengute, ürituste korraldamise, projektide koostamise ja ellu viimise, avalduste lahendamise, süütegude menetlemeisega.
“Politsei, jätke meelde, ei ole ainult karistaja”, sõnab Pilvi Liivamägi ja kirjeldab väite tõestamiseks pikalt üritust “Kolme peaga lohe”, mis oli suunatud põhiliselt kaheksandikele. Projekt hõlmas loenguid uimastavate ainete teemal ja viktoriini ning räpivõistlust.
Ei saa läbi karistuseta
Samas, kui on toime pandud süütegu, siis vastutus selle eest algab 14. eluaastast ning on juba võimalik kohaldada erinevaid mõjutusvahendeid (nt. väärteoprotokoll). Alla neljateistaastased rikkujad saadetakse Alaealiste Asjade Komisjoni, kust lahkutakse kas hoiatuse, kohustusega ühiskondlikult kasulikuks tööks vms. Samuti võivad komisjoni sattuda vanemad kui 14aastased noored, kui seda vajalikuks peetakse, nt nende käitumise arutamiseks.
Pilvi Liimamäe sõnul toimivad mõjutusvahendid üsnagi hästi, kuid vahest kohtab ka noori, kes on juba mitmendat korda seadusi rikkunud. Sellisel puhul suunatakse nad Alaealiste Asjade Komisjoni poolt erikoolidesse.
Ära löö last!
Võiks arvata, et põhilseks süüteoks on alkoholi või tubaka tarbimine, kuid hetkel on peamiseks probleemiks kujunenud hoopiski koolivägivald. Kehaline väärkohtlemine on valupunktiks just viiendates, kuuendates, seitsmendates klassides, kus õpilased ei teadvusta endale, et teist inimest lüües võivad nad talle väga tõsiseid vigastusi tekitada.
Taoliste süütegude avastamine on raske, kuna paljud juhtumid võivad jäädagi kooliseinte vahele. Siiski kiidab Pilvi Liivamägi meie kooli juhtkonda ja õpetajaid tubli koostöö eest, tänu millele tulevad mitmedki rikkumised ilmsiks. Tähtis on see, et enam ei häbeneta, kui koolis pahandust tehakse, vaid probleemiga pöördutakse politsei poole. Samuti on oluline kaasõpilaste tähelepanelikkus, kuna õpetajad ei jõua alati igale poole.
Kehaliste vigastuste tekitamise eest võib 14aastasi ja vanemaid karistada kas rahatrahvi või kuni kolme aastase vangistusega.
Andke abi!
Samas pöördutakse politsei poole nõu küsimiseks. Kui peres on probleemid laste käitumise ja muu taolisega, siis tihti otsivad vanemad abi just võimukandjatelt. Loodetakse, et kui muud moodi ei saa, siis ehk politsei teab aidata.
Õpilaspilet pole isikut tõendav dokument
“Alla 18aastastel noortel on igasugune alkoholi ja tubaka tarbimine täielikult keelatud”, rõhutab Pilvi Liivamägi, “samuti ei tohi alaealine ühtegi neist ainetest omada”.
Olgem mõistvad
Oluline koht noorsoopolitsei töös on vanematel, sest nende suhtumisest sõltub palju. Kuid õnneks kinnitab Pilvi Liivamägi, et ollakse väga mõistvad ning enamasti saadakse aru, et nende laps on seadust rikkunud ning võimukandjad teevad vaid oma tööd.
“Lõõgastuda saab ka teisti, kui mõnuained tarbides. Tehke sporti, matkake, olge aktiivsed!”
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar